Millal istutada?
Istutatud lillesibulad peavad jõudma sügisel enne maapinna külmumist korralikult juurduda. Kõrgemat juurdumistemperatuuri ja seega varasemat istutust vajavad nartsissid. Nende istutamist alustatakse juba augustis. Siiski võib nartsisse enam-vähem soojade ilmade korral istutada ka hiljem.
Mõnedel väikestel sibullilledel ilmuvad lehed juba sügisel ning nende mugulsibulad tuleks samuti võimalikult varakult maha istutada. Nendeks on kirgaslilled, linnupiimad, lumekupud, lumi- ja märtsikellukesed, puškiiniad, püvililled ja sügislilled.
Tulbid ja hüatsindid alustavad juurdumist madalamal temperatuuril, alles 9º C juures. Sõltuvalt aastast on parim tulbi istutamise aeg septembri keskpaigast oktoobri alguseni. Pika sügise korral on tulbisibulaid edukalt istutatud ka detsembris, kui maa on veel sula ja istutuskohad saavad kaetud. Tavalisel jõuavad ka pisut hilinenult istutatud sibulad rahuldavalt juurduda. Krookuse sibulad pannakse maha samal ajal tulpidega. Väga hilja, oktoobri lõpus või isegi novembris istutatud sibulaid tuleks peenras korralikult katta lehtede või turbaga. Samuti, kui on karta pakaselist ja lumevaest talve, ei teeks paha sibullillede katmine turba, kerge kompostmullaga või lehtedega. Tundlikemaks võivad osutuda nartsissid ja hüatsindid, aga ka krookused.
Kuhu istutada?
Sibullilled armastavad päikselist või poolvarjulist kasvukohta. Enamus neist vajab kasvamiseks sõmerat, toitaineterikast ja vett läbilaskvat mulda. Vaid nartsissid taluvad savikamat pinnast, kuid mitte seisvat vett. Nende sibulad vesirottidele ei meeldi, seega saab nartsisse istutada sinna, kus teised sibulad söödud saaks. Väikesi varakevadisi lilli võib soovi korral istutada ka murusse.
Millised ettevalmistused teha?
Sibullillepeenar tuleks korralikult läbi kaevata, eemaldada umbrohujuured. Ettevalmistustööde käigus võiks mulda lisada ka komposti. Värsket sõnnikut sibulad ei talu. Sibulatele võib istutades lisada mulda aeglaselt lahustuvat väikese lämmastikusisaldusega väetist, siis saavad nad kevadel hea stardi. Sügisväetise lisades tuleb enne sibulate paika asetamist lisada veel sibulakanna alla puhast liiva, see hoiab ta tervemana. Samuti takistab liivakiht väetisegraanulite sattumist sibulakestade vastu.
Istutada ainult terveid ja nähtavalt haigusevabu sibulaid.
Kuidas istutada?
Sibula istutussügavus sõltub sibula suurusest. Suuremad sibulad vajavad sügavamat istutusauku, väiksemad madalamat. Parim on sibula kolmekordse kõrguse sügavus. Näiteks 5 cm kõrgune sibul istutatakse 15 cm sügavusele. Sibulate vahekaugus valitakse samuti vastavalt sibula suurusele. Tulpidel võiks sibulate vahekaugus olla 10-15 cm, nartsissidel 15-20 cm. Krookuse mugulsibulate vahekaugus võiks olla umbes 5-10 cm.
Sobiv sibulatevaheline kaugus lubab taimel täisväärtuslikult areneda.
Kui on soov istutada krookuse sibulaid murusse, siis tuleks lõigata lahti sobiva suurusega murumätas, kobestada selle all olev muld, istutada sibulad ning panna murumätas tagasi. Krookuse sibulad võivad maas olla aastaid, nad paljunevad usinalt ja õige pea on muru kevadel õitest kirju.
Kui istutamisel enda silmamõõtu ei usalda, siis on heaks abimeheks lillesibula istutaja. Tänu tööriista siseküljel asuvatele sügavusmärkidele on lillesibula istutamise lihtne ja täpne.
Vesine ja märg pinnas aias meelitavad ligi vesiroote ning hiiri, kes armastav lillesibulatega maiustada.
Näriliste vastu aitavad sibulaid mõnevõrra kaitsta plastikust istutuskorvid. Samuti aitavad sibulakorvid vältida erinevate sortide segunemist ning hõlbustavad suvel üles võetavate sibulate kuivatamist. Eriti sobilikud on korvikesed väiksemate värvigruppide ja haruldasemate või hinnalisemate sibullillede jaoks. Süvend korvi paigutamiseks peaks olema pisut sügavam vajalikust sibula istutussügavusest. Korvi põhja panna enne sibulate asetamist mõni cm mulda ja soovitatav on lisada isegi mõned savipoti- või klaasikillud kaitsmaks sibulaid.
Istuta sibulad õigetpidi: kand (juurejäänustega ring) allapoole ning tipp (teravam ots) ülespoole.
Tähista sibulate mahapanekukoht, et vältida hilisemat pealeistutamist või sibulate vigastamist. Nii väldid ka sordinimede segiminekut. Tähistamiseks võib kasutada sordisilte, kus pilt ja sordinimi peal. Hea lahendus on jäätisepulgad või plastikust etiketid.
Üksi saab kiiremini, aga koos jõuab kaugemale!
Kaasa lapsed aiatööle! Siis on kevadel, mille üle uhke olla. Lapse omakasvatatud lilleõit on rõõm saada igal pereliikmel, sõbral või õpetajal.
Lilled loovad ilu!
Merilin Saksing
Kanepi Aiandi peaagronoom
