STIHLi raiespordi meeskond loodi 2016. aastal eesmärgiga propageerida metsanduslikku kutseõpet ja raiesporti Eestis. Kui seni toetas STIHL võistlejaid vajaduspõhiselt, siis viimasel kolmel aastal on olnud tegevus sihikindel ja mõtestatud. Eesmärgiks ei rohkem ega vähem kui olla Eesti parimad raiesportlased ja tuua raiespordi MMilt medal Eestisse. Tegelikult on STIHLiga võistlejaid Eestis hulga rohkem, kui tiimi mahub, aga kuna konkurents on edasiviiv jõud, siis seda paremad on tulemused ja seda arvestatakse tiimi pääsemisel!

Kes on kes?

Meeskond loodi 5 liikmelisena ja kolme aasta jooksul lisandunud kaks tubli tegijat. Oma igapäeva elus on tegu üsnagi eriilmelise seltskonnaga, kuigi kõik nende tegevused on metsandusega seotud, on nad siiski omaette isiksused ning temperamenti jagub neil kõigil küllaga. Eks seda peab ühel õigel sportlasel ikka pangega kaasas olema. Kuna kõik algab heast treenerist, siis sellesse rolli oleme usaldanud legendaarse Luua Metsanduskooli õpetaja ja arboristi Einar Musta. Tema terav pilk võtab kinni iga väiksema eksimuse ning õpetussõnad kuluvad marjaks ära ka kõige kogenenumale sportlasele. Juba aegade algusest on STIHLi saega võistelnud Sulev Tooming, tema on meie võistkonna vanameister. Oma igapäevatööd teeb samuti Luua Metsanduskoolis raieõpetajana. Raino Poll on tõeline aktivist, mees nagu orkester. Kui on vaja organiseerida mõni demopäev või laager, siis on Rainol nagu ühel eeskujulisel õpilasel, alati käsi püsti ja ideid tuleb nagu vändrast saelaudu. Igapäevatöö on tal samuti mitmekesine, oma 24/7 nädala on ta lisaks eelpoolnimetatule ära jaganud veel arboristi ameti ja Lõuna Päästekeskuse Jõgevamaa Päästepiirkonna meeskonnavanema tööülesannete vahel. Raino kohta saab kindlasti öelda, et kes teeb, see jõuab!

Noorelt profiks

Jarro Mihkelson alustas samuti varases nooruses ja juuniorina STIHLi saega võistledes. Tema on kõige rohkemate tiitlitega mees ja neid jagub tal juba Luua Metsanduskooli aegadest. Kuldmedaleid on toodud nii Eestist kui välismaalt! Kui Jarro just parasjagu trennis pole, siis müttab ta metsas olles Läänemaa Metsaühistu metsameister. Kaspar Semm on meeskonnas juuniorvõistleja. Igapäevatööd teeb samuti metsandussektoris. Võistkonda tulles tegi ta napilt üle 1000 punkti, nüüdseks on isiklik rekord pisut alla 1600 punkti. Muidu loomult vaikne, aga kui sae käima tõmbab, siis enam tagasi ei hoia ja kiirust ning täpsust on omajagu.

Naised mängus!

Meeskonnast ei puudu ka naised, ikka selleks, et meestel silm säraks! Karina Riive on meeskonna kõige uuem liige ja raiespordiga tegelenud pisut üle aasta, vaatamata sellele tulnud juba Eesti meistriks ning välisvõistlustelgi head tulemused kirjas. Suurimaks eesmärgiks on jõuda MMil naistearvestuses medalile! Ilmselgelt on tegemist tõelise trennihulluga. Hommik algab ketivahetusega, siis kiire kohv ja laasimine. Seejärel ootab juba töölaud metsandusettevõttes Lignator. Õhtul koju minnes, enne kui veel kuu tõuseb, kiire kombi ja täpsussaagimine ja nii need päevad lähevad!

Meistrid on tagasi

Raiespordi juurde leidis 2018. aastal tagasitee Anto Laas, kes üksjagu võite on kogunud juba hulk aastaid varem, siis küll mitte STIHLiga võistledes, kuid tiitleid see kehvemaks ei muuda. Eesti meistrivõistlustel sai 2018. aastal kaela kohe ka hõbemedali Jarro järel. Oma igapäevatööd teeb Anto Soome metsades mütates. Loomult on ta tasakaalukas mees ja eks see talle üksjagu edu nii trennis kui võistlusplatsil on toonud ka. 

Vana vs uus

Meeskonnavaim on oluline, siis on trennid mõnusamad ja tulemused paremad. Kui võistlustel on kõik kõigiga konkurendid ja ise enda eest väljas, siis trennid on hoopis teised. Kogemuste jagamine töötab hästi ja treeneri tearv pilk teeb peenhäälestuse. Ühe õige sporditegemise juurde kuulub laager, tavaliselt terve nädalavahetus, mis lõpeb tiimisisese võistlusega. Kui hooaeg on läbi, siis on õige aeg vabas õhkkonnas teha kokkuvõtted ja seada sihte uueks aastaks. Käesolev aasta oli muidugi eriline, sest võistlejatele anti kätte uued STIHL MS 500i võistlussaed. Juba on jõutud ka esimesed trennid uute saagidega teha, Raino sõnutsi ei ole ta paremat saagi käes veel hoidnud.
"Esimesed emotsioonid on igal juhul positiivsed, pöördesse läheb murdsekundiga ja võimsust on jõhkralt" võttis Raino esimese trenni kokku. Jarro lisas, et ketivahetuse tegemine on oluliselt kiirem ja iga ala jaoks on saag lihtsalt ülimugav, ergonoomika on täpselt paigas, see annab mugavuse ja kiiruse, mis võistlustel tagab üksjagu lisapunkte.

Raiespordihooaeg algab sel aastal 15.-17. aprillini toimuval Maamessil, mil legendaarne Kevadkarikas toob taas Tartusse meie lähiriikide parimad saemehed ja võistlused toimuvad läbi kahe päeva. Lisaks traditsioonilisele raievõistlusele näeb ka meeskondlikku teatevõistlust, mis on kindel publikumagnet. Hooaeg lõpeb raiespordi MMiga, mis sel korral toimub Serbias 2.-7. septembrini. Tibusid loetakse sügisel eks siis näha ole, kui suured nad on ja kui palju neid on!