Kasvutingimused ja ajastus

Koduseid seemnekülve tehes ja  noortaimi ette kasvatades peab taimedele võimaldama piisavalt soojust ja valgust. Seemned vajavad idanemiseks kõrget temperatuuri, 22-25°C. Külve võib katta ka õhukese toidukilega, et tekitada kasvuhoone efekt ja hoida niiskust külvimullas. Niipea, kui esimene idupung mulla seest välja kasvab, peab tooma külvikasseti valguse kätte. Pärast idanemist vajavad taimed veidi madalamat, kuid siiski 18-22° C sooja. Madalam temperatuur pidurdab samas taimede välja venimist ning karastab neid.

Teiseks väga oluliseks kasvuteguriks on valgus. Soojas ruumis ilma valguseta taim venib välja ning jääb nõrgaks. Aasta esimestel kuudel päevavalgust napib. Kui päikesevalgus aknalauale ei jõua ja lampidega lisavalgustamine on tülikas või võimatu, siis tasub lükata seemnekülvid mõned nädalad edasi. Mida rohkem kevade poole, seda pikem ja valgem on päev tärkavatele taimedele ning tulemuseks on tugev ja terve taim.

Igal kultuuril on oma kindel kasvuaeg, millekohase info leiab seemnepakilt. Tee külvid õigeaegselt- ära rutta ette ja ära hiline! Liiga varase külvi korral saate välja veninud nõrga taime, mis jääb hilisemal avamaale või kasvuhoonesse istutamisel nõrgaks ning halvemal korral hukkub. Liiga hilise külvi korral ei jõua taim ettenähtud vegetatiivperioodi õigeks ajaks läbida ja nt köögiviljade puhul jääb saagi kandmine hiliseks.

Seepärast on ideaalne külvata taimi ette siis, kui päike on hakanud aknalaudu regulaarselt soojendama ja valgustama. Enamasti juhtub see märtsi alguses. Seega ongi põhiline külviaeg just märts. Kui on võimalus kasutada külvide ettekasvatamiseks lisavalgust, siis võib alustada külvamist ka varem.

Seemnekülvid ja noortaimed

Suvelilli, maitsetaimi ja köögivilju on võimalik endal seemnest külvata ning ette kasvatada. Alati tasub üle vaadata eelmiste aastate jäägid, sest nt kurk, tomat, paprika ja maitsetaimed idanevad ka järgmisel aastal edukalt. Proovikülviks võib panna mõned seemned niiske paberi/lapi vahele sooja idanema.

Hobiaednikul tasub teha parika, tomati, baklažaani ja porrulaugu külvid veebruari lõpus või märtsi alguses, sest nende ettekasvatamine võtab 60 päeva. Aprilli lõpus ja mai alguses peaks külvama väikestesse pottidesse kurgi-, kõrvitsa-, meloni- ja arbuusiseemned. Need tegelased on kiire kasvuga ja nende ettekasvatus käib kiiresti. Liiga varajane külv mõjub neile halvasti, eriti kui valgust on vähe. Ideaalne on nad äratada turvaliselt tubastes tingimustes ning kolida esimesel võimalusel sooja valgesse kasvuhoonesse.

Paljusid maitsetaimi võib kasvatada aasta läbi aknalaual, aga parim aeg alustada on siiski märtsis. Et oleks alati võtta värsket, aromaatset maitserohelist, tuleks neid taimi külvata korduvalt 2–3 nädala tagant. Kui soovitakse kasvatada seemnest näiteks rosmariini- või lavendlitaimi, tuleb arvestada, et nende kasv on üllatavalt aeglane. Seega nõuavad nad natukene rohkem hoolt ja aega. Alternatiiviks on osta pistikust noortaimed, siis läheb kasvatamine kiiremalt.

Suvelillede puhul tasub osta uued seemnepakid ning kindlasti kontrollida pakilt säilivuse lõppu. Kõige pikema kasvuajaga ja väikse seemnega suvelilled on petuunia, lobeelia, päsmaslill, alatiõitsev begoonia, lemmaltsad ja raudürdid. Need külvid tasub teha veebruaris-märtsis, sest külvist õitsemiseni kulub kuni 4 kuud. Eel külvatavatest suvelilledest saab märtsi teises pooles ja aprillis kasvatada veel rebasheina, lõvilõuga, astraid, daaliat, kosmost, nemeesiat, neegri hiid-hirssi, suvifloksi, mururoosi, riitsinust, leeksalveid, viltlehte, tagetest. Nendest osasid võib ka otse peenrale külvata, aga siis lähevad taimed palju hiljem õitsema. Hilisemate külvitaimede idanemistemperatuur võib olla 18-22°C ja pärast idanemist langetada temperatuur 15°C-ni.

Soovituslik on teha iga taime külv eraldi kasti või kassetti, sest taimede idanemise kiirus, kasvukiirus ja taime suurus on erinev ning hakkab muidu teist kultuuri varjutama või jääb ise teise taime varju. Viimastel aastatel on väga populaarne kasvatada nii suvelilli kui maitsetaimi ette noortaimedest, mis on aretatud pistikuga paljundamise teel. Selliseid noortaimi on võimalik osta suurtest aianduskeskustest, väiksematest aiapoodidest ning aianditest alates märtsikuust. Pistiktaimed on üldjuhul rippuva kasvukujuga suvelilled, mis sobivad amplisse, suurde terrassipotti või rõdukasti. Nendeks taimedeks on pelargoonid, raudürdid, petuuniad, puispetuuniad, kaksikkannused, bakoopad, tiiviklilled, fuksiad jne. Taimed tulevad müüki märtsikuu esimestel nädalatel ja siis on ka õige aeg need kodustes tingimustes potti istutada ning kasvatada ise suureks taimeks. Taimed on tavaliselt juba ladvatud ehk tipust näpistatud, et soodustada hargnemist ja kompaktsemat kasvu.

NB! Kui seemnekülv on tehtud kasti või karpi, siis vajavad taimed kindlasti pikeerimist.  Samuti vajavad pikeerimist taimed, mille ettekasvatusaeg on pikk ja nad venivad välja nagu näiteks tomat. Paprikaseemned on mugavam lausa ühekaupa turbatabletti külvata. Koos turbatabletiga saab taimekese ohutult ning vigastamata sügavamale mulda ja suuremasse potti istutada. Taimede pikeerimist külvikastist tehakse idulehtede või esimeste pärislehtede faasis. Pikeerimiseks valitakse elujõulised ja tugevad taimed, mis pikeeritakse suurema vahekaugusega eraldi kassetti, potti või kasti, et igale taimele jaguks ruumi ning valgust. Maitsetaimi võib pikeerida pundis ehk kolmekaupa. Tähelepanu tasub pöörata pikeeritava taime peajuurele – kui see on juba piisavalt pikk, võib selle julgelt kolmandiku võrra lühemaks naksata. Juurte näpistamine soodustab juurekava hargnemist ning toitaitete paremat omastamist.

Seemnekülvist tehtud suvelillede ja maitsetaimede latvu tavaliselt ei näpistata. Juhul, kui külv on tehtud liiga vara või kasvukoha valgus on vähene ja taimed hakkavad välja venima, siis võib taime ladva näpistada ära esimese lehekaenlani ja sealsetest pungadest hakkab taim harunema ning puhmikut moodustama. Kui ostate pistikust noortaime, siis on mõistlik see kohe eraldi potti või amplisse istutada ning vajadusel taime latv ära näpistada, et tekiks taimevõra tugevam harunemine. Pistiktaimel tehakse latvamist paar korda enne õienuppude tekkimist. Tavaliselt on latvamine aiandis enne müüki juba tehtud või näidatakse kliendile, kuidas seda ise kodus teha. Mida vähem taime ümber istutada, seda paremini saab taim juurduda ning kasvada lõplikuks ümberistutamiseks tugevaks ja elujõuliseks.

Kasvusubstraat ja väetamine

Külvimulla valikul peaks lähtuma sellest, et kõige odavam ei ole kõige parem. Eriti tuleb   jälgida, milline on mulla struktuur ja mulla happesuse näitaja (pH). Väga head on kerged, õhulised, mitte rammusad, niiskust säilitavad mullad ph-ga 6,0-6,5. Kõige lihtsam variant on valida poest spetsiaalne külvimuld. Sobib ka kasvuturvas, millele võiks lisada  kas vermikuliiti või perliiti niiskuse hoidjana.

Pistikust noortaimede ümberistutamiseks sobib samuti poest ostetud suvelille istutusmuld või kasvuturvas, mis on segatud pooleks rammusama mullaga. Kallimat biomulda pole mõtet osta, sest taimi ei hakata hiljem söögiks tarvitama.

Värskeid külve tasub kasta toasooja puhta veega. Külvimullas on seemnete jaoks stardiväetis olemas. Pärast pikeeritud taimede juurdumist võib kastmist alustada lahja kompleksväetise lahusega. Mida rohkem päikest ja mida pikemaks venib päev, seda rammusam võib olla kastmisvesi. Mida hõredamalt taimed asetsevad ja mida paremad valgusolud, seda parem taimedele. Kasta nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Liigne kastmine ergutab ainult kasvama.

Kui enda teadmised või varasemad kogemused on napid, siis kõikidele rohenäppudele on abiks kirjeldused ja juhendid pakenditel. Olgu selleks siis seemnepakk, mullakott või väetisepudel. Alati saab head nõu ka müüjalt või aiandi töötajalt, kes on aiandusvaldkonna spetsialist.

Ükski taim ei vea peremeest alt, kui tema kasvatamisse on pandud koos kastmisveega killuke südant.

Lilled loovad ilu!

Merilin Saksing

Kanepi Aiandi peaagronoom