Võsude kasv taimel piirab oluliselt viljade arengut ning suurust. Külgvõrsete ja lehtede õigeaegne eemaldamine kastmise kõrval on üks olulisemaid töid kasvuhoones. Kõik sõltub taimede istutustihedusest, mulla väetusfoonist. Taimed tasub istutada uuendatud ja kompostiga rikastatud mulda. Külgvõrsed on tomati taimedel suurimad kurnajad. Nii öelda võssa kasvanud taimed- on vastuvõtlikud haigustele ja kahjuritele. Liiga tihedalt istutatult nad takistavad õhu liikumist kasvuhoones ja seetõttu jääb liigne niiskus taimede vahele püsima. Üldjuhul peenras toimub tomatitaimede kastmine kord nädalas ning väga põhjalikult. Sage ja väikeste annustega kastmine muudab tomati juurestiku pinnapealseks ning põua ja kuumuse suhtes tundlikuks. Konteinertaimede puhul tuleb kastmisel lähtuda anuma suurusest. Sellisel juhul oleks mõistlik paigaldada kastmissüsteem. Tänapäeval on nutikaid lahendusi igale kasutajale. Väetamisel tuleb arvestada väetisepakendil näidatud normannuseid. Loodusliku väetise kasutamisel on keeruline koguseid määrata, sest orgaaniliste materjalide toitainete sisaldus võib väga palju kõikuda. Siiski kõrvenõgese kääritise või lahjema sõnnikuleotisega võib taimi iganädalaselt turgutada. Õnneks on müügil üsna lai valik looduslikke maheväetisi, mida samuti tasub proovida.

Lehtede ja kasvude õigeaegne eemaldamine

Kasvuhoones võiks taimedelt eemaldada külgvõrseid ja lehti vähemalt kord nädalas ning mineraalväetistega väetamist teha üle nädala. Piiratud kasvuga taimede puhul tuleks jätta alles vähemalt kolm põhiharu ja hakata eemaldama nendelt külgvõrseid. 

Lehti tuleks võtta taimedelt vajadusel nädalas maksimaalselt 2-3. Teadma peaks reeglit, et tomatikobarat toidavad need lehed,  mille vahel kobar paikneb e üks leht kobarast kõrgemal ja üks leht, mis jääb kobarast madalamale. Tihedama taimede asetuse korral võib lehti eemaldada ka taime keskelt. Kobara ümbrusest soovitan lehti võtta alles siis kui esimene vili hakkab värvuma või on saavutanud sordiomase suuruse. 

Suvine liigne kuumus ja kuivus

Suurt kahju teeb taimedele kasvuhoones suvine kuumus. Pidevalt üle 28-30o C temperatuur mõjutab just tomati õisikuid. Õites paiknev õietolm muutub steriilseks ning viljumist ei toimu. Õied kuivavad ja varisevad. Kuumuse tõttu hakkab taim ennast kaitsma – keerab lehed ülespidi rulli, et vältida aurustumist lehtede kaudu. Aeglustub taimede ainevahetus. Toitainete omastamine mullast on häiritud isegi siis, kui taimi hoolega kasta. Kuumus mõjutab eriti kaltsiumi omastamist, mille tunnuseks on  viljatipumädanik. Võimalusel kastke või niisutage kasvuhoonet seestpoolt. Märjaks tasub teha seinad, vahekäigud ja norgus taimedelegi tasuks vett lehtedele piserdada. Sedasi alandame kasvuhoones õhutemperatuuri ja jahutame taimi. Kastmiseks tuleks kasutada käesooja vett. Vältida kindlasti külma kaevuvett. Muidu saavad taimed lisaks õhukuumusele ka külmavee stressi. Kui külgvõrsed ja lehed on õigeaegselt eemaldatud, ööpäevaringselt uksed ning aknad avatud, taimede vahekaugused paigas siis ennelõunat lehtedele sattunud vesi jõuab õhtuks kuivada.

Taimede stressi võib põhjustada ka liigne lämmastiku sisaldus mullas. Sellest annavad märku hästi tumerohelised lehed ja leheroo kumerdumine. Viljade moodustumise ajal on hästi oluline kaaliumi ja kaltsiumi tasakaal. Kaaliumi puudusest annab meile märku ebaühtlaselt värvunud viljad, kuivavad ja varisevad õied ja alumiste lehtede servad kolletuvad. See ei tähenda automaatselt, et väetist oleks vaja juurde anda, pigem analüüsida kuidas on lood kastmise, temperatuuri ja muude taimedele oluliste keskkonnatingimustega. Järsk väetise annuste suurendamine võib  taimedes tekitada hoopis kasvuseisaku.

Tomatitaimed saavad hakkama ning annavad saaki ka kehvades tingimustes, kuid püsiv hooldus tagab suurema ning kvaliteetsema saagi.