Kui metsamees Mart Erik pälvis aasta vilistlase tiitli, oli Eesti Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi direktoril Marek Metslaidil hea võimalus kutsuda ta kaasa äsja loodud Artur Nilsoni fondi tegevusse. Erikust sai fondi nõukogu liige ning räägitakse, et just tema algatusel tehti ka üks esimestest märkimisväärsetest rahalistest annetustest.

Fondi peamine eesmärk on toetada metsanduse ja puidutöötlemise erialade tudengeid stipendiumitega ning aidata ellu viia teadusprojekte. „Tudengid tulevad, õpivad, aga sageli lahkuvad, sest rahalised võimalused on piiratud. Fond aitab neid, kellel on sihikindlust ja potentsiaali,“ selgitab Erik.

Toetust saab taotleda nii lõputöödeks kui ka teadusprojektideks – olgu selleks bakalaureuse-, magistri- või doktoriõpe. Fondi rahastamine toimub annetuste kaudu, mille taga on nii ettevõtted kui ka eraisikud. Nilsoni perekond andis samuti oma panuse fondi loomisesse.

Fondi aktiivne tegevus algas 2024. aasta kevadel. Tänaseks on suurimad toetajad mitmed tuntud eraettevõtted, sealhulgas Foreko, Lemeks Grupp, Farron Tehnika (Stihli esindaja Eestis) ja Metsatervenduse OÜ. Samuti toob RMK järk-järgult suunama oma stipendiume Joosep Tootsi fondist Nilsoni fondi alla.

Üks fondi keskseid toetusvorme on Artur Nilsoni stipendium, mida antakse välja õppeedukuse alusel. Stipendiume jagatakse nii metsanduse bakalaureuseõppe kui ka puidutöötlemise rakenduskõrghariduse tudengitele. Igal õppeastmel toetatakse ühte tudengit, toetus ulatub 300 euroni kuus kümne kuu jooksul.

Lisaks toetavad ettevõtted ka magistri- ja doktoriõppe tasemel õppureid. Näiteks STIHLi stipendium, millele saab kandideerida juunis, on suunatud metsatehnika kasutamise uurimisele kestlikus metsanduses.

Mart Erik ise on seotud projektiga, mis uurib tema isa, Ülo Eriku poolt rajatud eurojaapani lehise kasvu. „Sooviksin, et paar tudengit saaksid seda uurida magistritöö raames. Tegemist on väga üllatavalt kiirekasvulise liigiga,“ ütleb ta. „Soodsates tingimustes võib esimese boniteediklassi mets 30–35 aastaga anda 1000 kuni 1500 tihumeetrit puidutagavara hektari kohta.“

Fondi laiem eesmärk on kasvatada järelkasvu nii teaduses kui ka metsandussektoris tervikuna. Loodetakse, et üha rohkem noori leiab tee teadustööni ning valib pärast magistrikraadi omandamist ka doktorantuuri. Samal ajal saavad ettevõtted juurde motiveeritud ja hästi ettevalmistatud spetsialiste.