Miks ja kuidas? Peamised akudega seonduvad müüdid

Läbi aegade on akutehnoloogia arenedes ja populaarsemaks muutudes hakanud levima mitmeid müüte ning oletusi. Kuid kas need on õiged? Võtame mõningad peamised akudega seonduvad müüdid luubi alla ja seletame lahti nende tagamaad ning tegelikkuse.

Kas uue põlvkonna akudel tekib nn „mäluefekt“?

Müüt: Kõiki akusid mõjutab nn „mäluefekt“ ning need kaotavad kiiresti suure osa oma mahutavusest. Kui aku võimsus väheneb, väheneb ka aku mahutavus ning akutööriista efektiivne tööaeg. Tulemuseks peab akut laadima oluliselt tihedamini ning halvimal juhul on aku üsna pea pärast soetamist juba kasutuskõlbmatu, kuna tema mahutavus on olematuks muutunud.

Tegelikkus: Modernsetel liitiumioonakudel ei ole „mäluefekt“ enam täheldatav. Kasutaja jaoks on eelkõige eelis selles, et akusid on võimalik laadida mis iganes ajal ja täpselt siis, kui vaja, olenemata aku laetuse astmest. Samas on sellel müüdil tõepõhi all ning minevikus on see olnud kohati väga suureks probleemiks.

Müüdi päritolu: Mäluefekt avastati 1960ndatel NASA inseneride poolt. Avastati, et satelliitidesse paigaldatud akud kaotasid oma mahutavuse teatud aja jooksul. Peale korduvat ainult osalist kasutamist (aku vooluhulga vähenemist) suutsid akud välja anda ainult selle osa energiast, mis oli viimati aku laadimisega saadud, olenemata aku suuremast kogumahutavusest.

Mäluefekt tähendab niisiis aku voolumahutavuse negatiivset muutust, mis tuleneb aku mittetäielikust tühjakssaamisest /-kasutamisest. Aku „mäletab“ osalise tühjenemise mahtu teatud piirini ning järgmisel kasutuskorral võimaldab kasutamiseks ainult eelnevalt „mäletatud“ kasutatud mahtu. Elektriliselt tähendab see aku liigvarast pinge kadu. Kui akupinge langeb allapoole teatud miinimumi (olenevalt akust), muutub aku sellega ka kasutuks, ta ei suuda ennast enam laadida.

Mäluefekt on korduva aku mittetäielikutühjenemise tõttu kaduv aku mahutavus, aku annab välja ainult selle vooluhulga, mis kasutati ära viimasel tühjenemisel.

 

Mäluefekt esineb akudel, mis baseeruvad nikkelkaadmiumil (NiCd). Neid kasutati väga palju just esimestel akutööriistadel. Nende akude mäluefekti põhjustab kaadmiumkatoodi kristalliseerumine. Kui akut ei tühjendata täielikult (ei kasutata lõpuni), kristalliseerub just see osa elemendist, mida ei kasutatud. Kristalliseerumispinna suurenemine mõjutab materjali elektrijuhtivust, millega seoses väheneb ka materjali voolupinge (ja aku mahutavus). Sama efekti, küll vähesemal määral, on täheldatud ka nikkel-metall hübriidakudes (NiMH), kuid siinjuhul räägitakse pigem aku inertsusest tuleneva mahutavuse vähenemisega. NiMH elemente kasutatakse väga palju tavapatareides (AA näiteks). Nikkelkaadmium (NiCd) ja nikkel-metall (NiMH) elemente leidub tänapäeval juba väga vähestes akudes.

Mäluefekt ei mõjuta liitiumioon elementidega akusid

STIHL akud baseeruvad eranditult ainult liitiumioon elementidel. Akud on seetõttu kergemad ning oluliselt võimsamad, kui nende eelkäijad ja neil puudub mäluefekt. Liitiumioonakud ei näita mitte ühtegi mahutavuse või akupinge kadu ka peale paljusid osalisi laadimisi ja tühjenemisi. Seda tänu kasutatavatele kvaliteetsetele materjalidele ning tipptehnoloogiale akude juhtelektroonikas. STIHL akusid võib laadida igal ajal ilma igasuguse kõhkluseta, seega ei ole üldse oluline, kas ennem aku laadimist see täielikult tühi on. Seega võib akule teha kiire „sutsaka“ ka töötamise puhkepausil või viimase lõike lõpetamiseks.

Müüte murrame ka edaspidi! Loe ka meie varasemaid müüdimurdmise teemasid akude hoiustamise kohta!