Võimalus on teha ise seemnekülve, mis nõuab rohkem aega, kuid siis saab enda eelistuse järgi sordi ja koguse valida. Teiseks võib külastada aianduskeskust ning osta juba pistikust juurutatud valmistoodangut. Maitsetaimede kasvatamiseks ei ole ilmtingimata vaja aiapeenart või kasvuhoonet. Piisab aknalauast, rõdust või terrassist. Taimi tasub kasvatada suures potis või kastis, et vältida taimede kiiret läbikuivamist ja saada korraga suuremat saaki.
Maitsetaimede külvid tehakse spetsiaalsesse külvimulda, mis on juba segatud liivaga ja lisatud väetised. Lisaks külvimullale on vaja külvikasti, mille saab osta aianduskeskusest.
Et oleks alati võtta värsket, aromaatset maitserohelist, tuleks neid taimi külvata korduvalt 2–3 nädala tagant. Kui soovitakse kasvatada seemnest näiteks rosmariini- või lavendlitaimi, tuleb arvestada, et nende kasv on üllatavalt aeglane. Seega nõuavad nad natukene rohkem hoolt ja aega.
Ära istuta taimi liialt üksteise lähedale, 20-30 cm on sobilik taimede vahe. Nii saavad nad kenasti kasvada ja puhmiku moodustada.
Päikeselembesed maitsetaimed on: liivatee, aedmajoraan, aedsalvei, rosmariin, küüslauk, murulauk, aedtill, harilik köömen, aedkoriander, rucola, apteegitill, pune, aedmajoraan, vürtsbasiilik
Varjutaluvad taimed on: petersell, leeskputk, piparmünt, harilik kikkaputk, hiidiisop, aed-harakputk, aed-mädarõigas, harilik kurgirohi.
Lõunapoolse päritoluga külmaõrnade taimede jaoks jääb meie suvi lühikeseks. Oma kodumaal püsikuna kasvavad taimed jäävad meie kliimaoludes vaid üheaastasteks. Nad tuleb toasoojas ette kasvatada. Välja istuta nad alles peale öökülmade möödumist. Sellised taimed on vürtsbasiilik, aedsalvei, aed-piparrohi, aed majoraan, rosmariin.
Kodumaiste ja külmakindlate liikide seemned võid külvata otse avamaale. Nendeks on köömen, petersell, seller, aedtill, saialill, murulauk, kurgirohi. Külvi sügavust saab vaadata seemnepakil olevalt juhiselt. Kata külvid mullaga, patsuta kergelt käe või rehaseljaga kinni ja kasta.
Keemilised väetised maitsetaimede väetamiseks ei sobi. Vajadusel antakse peale saagi kogumist mulda looduslikku vedelväetist või taimset leotist. Üleväetatud taimed kasvavad liiga tugevasti, venivad välja ega ole nii aromaatsed. Potis kasvavatele taimedele antakse looduslikku vedelväetist iga 4 nädala tagant. Et säilitada aroomi ja toimeaineid, siis lõigatakse lehti, õisi ja teisi rohtseid osi taimelt varahommikul, kohe, kui taimed on kastest kuivanud. Päikeseliste päevade järel on väärtuslike toimeainete sisaldus kõige suurem.
Ürtide kasvatamine on äärmiselt põnev, rikastades meie lõhna-, ilu- ja maitsemeeli. Ära jäta seda kasutamata!
Merilin Saksing
Kanepi Aiandi peaagronoom
