Lehekomposti valmistamine
Sügis on lehtede langemise aeg ning paljud aiaomanikud arutlevad, kuidas kiiresti lehtede kogumisega hakkama saada ja mida nendega peale hakata. Lehtede kogumiseks on erinevaid võimalusi: käsitsi riiudes, lehepuhurit kasutades või koguda lehed kokku muru hooldades niidukiga.
Taimelehed on väärtuslik materjal, millest valmistada kompost ning mida saab siis kasutada sealsamas aias. Lehekomposti valmistamine on odav, lihtne ja keskkonnasõbralik tegevus, millega igaüks hakkama saab Kompostitava materjali saab kuhjata kas lihtsalt hunnikusse, valmistada ise või soetada valmis kompostikast. Siiski ei piirdu komposti valmistamine vaid lehtede aianurka hunnikuss või kompostikasti kuhjamises vaid kompost vajab jälgimist ja tegelemist.
Kompostimine on loodusliku orgaanilise aine (aia--, metsa-, toidujäätmete) sihipärane aeroobne lagundamine elusorganismide abil. Suurema osa lagundamisest võtavad enda kanda mikroorganismid (bakterid ja seened), kuid protsessis osalevad ka loomad (putukad, vihmaussid jt). Kõik need erinevad elusorganismid vajavad eluks vett ning nad hingavad. Seepärast on vajalik jälgida, et lagunev materjal oleks parajalt niiske. Kuumade ja põuaste ilmadega kastetakse kompostitavat materjali, et vältida selle liigset kuivamist. Kui kompostihunnikust hakkab välja nõrguma vedelikku, siis on see liiga märg ja lisama peaks mõnda kuivemat materjali (saepuru, turvas, põhk vm). Kui kompostist eraldub ebameeldivat lõhna, siis ka see viitab liiga niiskele keskkonnale kompostihunnikus. Suurte sadude perioodil võiks kompostihunniku katta kilega, et see liialt läbi ei vettiks. Kilet ei tohiks jätta hunnikule kauaks, sest see takistab hapniku pääsu kompostitavasse materjali.
Hingamiseks kasutavad elusorganismid õhus olevat hapnikku (O2) ning eraldub süsihappegaas (CO2). Selleks, et kõigi elusorganismideni jõuaks hapnik, peaks kompostihunnikut järjekindlalt segama, õhutama. Aktiivsel lagunemise perioodil (mai-september) soovitatakse iga kahe nädala tagant hunnikut korralikult läbi segada. Kui kompostitav materjal on liiga märg, siis tekib hapnikupuudus. Kompostihunniku või -kasti põhja pannakse puuoksi ning sellele kuhjatakse kompostitav materjal. See aitab kompostihunnikut õhutada ka alt poolt.
Lagunemisprotsess saab toimuda vaid sooja ilmaga, talvisel ajal on kompostis olevad elusorganismid puhkeolekus ning aktiivne kompostimine peatunud. Puulehtedest peaks saama valmis komposti ühe suvega, kuid selleks tuleks kompostiga hoolikalt tegeleda: vajadusel kasta ja järjekindlalt segada. Aianurka kuhjatud lehehunnik võib seista aastaid, kuid iseenesest korralikku komposti ei valmi. Kompost peaks valmima võimalikult kiiresti. Mida kauem kompost seisab, seda toiteainete vaesemaks see jääb.


Erinevate taimede lehtede lagunemiskiirus ei ole ühesugune. Aeglasemalt lagunevad näiteks okaspuude okkad, tamme, pöögi, magnoolia ja kase lehed, milledes on vähe lämmastikku, kuid rohkesti süsinikku. Lagunemise kiirendamisele aitab kaasa lehtede purustamine. Samuti on abi rohelise taimmaterjali (lämmastikurikas!) lisamisest. Näiteks niidetud muru kokku korjamine sügisel ning selle lisamine puulehtedele on suureks abiks kompostimise protsessi kiirendamisel.
Kompostimise edukus sõltub ka kokku kuhjatud materjali kogusest. Kompostihunniku maht võiks olla vähemalt 1 m3, näiteks kompostikast mõõtmetega 1×1×1 m. Selline komposti kogus ei külmu talvel lõplikult läbi ning sealne elustik ei hävi madala temperatuuri tõttu. Samas ei tohi kompostihunnik olla väga suur, sest siis tekib hunniku sees hapnikupuudus. Maksimaalne kompostihunniku alt laius võiks olla 3 m ja kõrgus 1,5 m.
Lehtede kogumisel võib märkamatuks jääda nende hulgas olevad võõrkehad: plastik, klaasitükid jm. Sellised materjalid ei tohiks sattuda kompostihunnikusse. Kui puulehed on kogutud biolagunevasse kilekotti, siis ka see kilekott tuleks eemaldada.
Valmis kompost on tumedat värvi, ühtlase tekstuuriga materjal. Seda saab kasutada keskkonnasõbraliku orgaanilise väetisena, et rikastada aiamulda toiteainetega. Multšina kasutades aitab see ka tõrjuda umbrohtu ja säilitada niiskust mullas.
Jõudu komposti valmistamisel!
Marge Starast
PhD, aianduse õpetaja
Räpina Aianduskool
Kasutatud kirjandus
Kriipsalu, M., Luik, A., Peetsmann (koostajad). 2016. Abiks väiketootjale. Komposti valmistamine. Eesti Maaülikool. http://www.maheklubi.ee/upload/Editor/KOMPOST_2016.pdf
Masley, S., Latorre, S. 2022. A Complete Guide to Creating Leaf Compost. WikiHow. https://www.wikihow.com/Compost-Leaves