Hekid võib laias laastus jagada kahte rühma: leht- ja okaspuuhekid. Neid mõlemaid tuleb vaadelda ja nendega toimida pisut erinevalt. Hekkide pügamiseks on enam-vähem kaks sobivat aega – varakevadel enne hekitaimede kasvu algust ja suvel juulis-augustis. Hekitaimede puhul kehtib rusikareegel – mida varjutaluvam puu- või põõsaliik on, seda parem ka hekitaimena. Head hekitaimed ei tohiks moodustada rohkelt juurevõsusid, vastasel juhul kipub hekk laiali valguma ega täida talle pandud ülesannet hästi. Head hekipõõsad on mage sõstar, läikiv tuhkpuu, lodjap-põisenelas, taraenelas, harilik pukspuu, karvane viirpuu ja  harilik liguster, lehtpuudest harilik pärn, harilik pöök ja harilik valgepöök. Vabakujulisteks hekkideks sobib palju enam puu- ja põõsaliike. Okaspuudest sobib pügatavaid hekke istutada harilikust kuusest, harilikust elupuust ja harilikust jugapuust. Valgusnõudlikud okaspuud nagu lehised ja männid hekiks hästi ei sobi, kuigi on ka neist liikidest hekke istutatud.

Lehtpõõsastest hekid

Lehtpõõsastest sobivad eeskätt hekkideks väikeste lehtedega liigid nagu mage sõstar, läikiv tuhkpuu, pukspuu jt., ning nendest liikidest istutatud hekke võib pügada edukalt ka suvel, suurte lehtedega hekitaimede puhul jätab suvine pügamine hekile tänu poolikutele ja lõhutud lehtedele veidi korrapäratu mulje. Seepärast on soovitav suurte lehtedega hekitaimedest rajatud hekke pügada kord aastast, varakevadel. Kevadine hekipügamine on hea ka selle poolest, et me ei häiri sel ajal hekkides pesitsevaid laululinde. Lehtpõõsastest kevadel rajatud hekk tuleks pärast istutamist lõigata tagasi 20….25 cm kõrguseks. 

Võte parandab hekitaimede kasvama minekut ja stimuleerib neil külgvõrsete teket. Sügisese istutuse korral lõigatakse taimed tagasi järgmisel kevadel. Ka lehtpuuhekkide noorenduslõikuse puhul lõigatakse hekid varakevadel tagasi15…20 cm kõrguselt maapinnast. Kiirekasvulisi lehtpuuhekke tuleb soovitud kasvukõrguse juures hoidmiseks paratamatult pügada nii varakevadel kui suvel. .

Okaspuuhekid

Okaspuuhekkidel pärast istutamist latvu ei kärbita ja ka hiljem pügatakse vaid heki küljed, soodustades okaspuuhekkide kiiret soovitud kõrguseni kasvamist. Alles seejärel hakatakse okaspuuhekke pügama ka pealt. Okaspuuhekkidest saab noorenduslõikust kasutada vaid jugapuu puhul, kuuse- ja elupuuhekid pärast noorenduslõikust ei taastu, sest neil puuduvad tüvel uinuvad pungad, millest saaksid kasvada uued võrsed. Nii, et kui kuusehekk on muutunud vanaks ja koledaks, tuleb puud välja juurida ja istutada noortest kuuskedest uus hekk. Okaspuuhekke võib pügada nii varakevadel, (hekid on suvel dekoratiivsed, kuna noored võrsed varjavad kiirelt ära pügamisel jäävad oksatüükad), või siis ka juulis-augustis. Septembrisse ei tohiks okaspuuhekkide pügamist enam jätta.

Hekkide pügamiseks kasutatakse tänapäeval peamiselt akutoitel hekilõikureid, koduaias väikese hekijupi puhul saab asjad aetud ka hekikääridega. Suurte hekipindade puhul kasutatakse ka sisepõlemismootoriga hekilõikureid. Kvaliteetse tulemuse saavutamiseks lõigatakse hekk pealt nööri või laseri järgi tasaseks ja seejärel lõigatakse heki küljed. Hekkidel tuleks eelistada trapetsjat kuju, ehk pügada hekid pealt kitsamad ja alt laiemad.  Siis  saavad hekitaimede alumised oksad ka piisavalt valgust ja hekk on kaunim ning tihedam.

Hekipügamiseks: HSA 56 Compact, HLA 85, HSA 26

Heki pügamisel ei pügata ära kogu eelmise aasta juurdekasvu, vaid jäetakse 1…2 cm sellest alles. Olenevalt hekitaimest ja heki suurusest, tuleb valida sobiv tööriist, millisel on võimsust lõigata läbi ka veidi jämedamad võrsed ja ladvad, üldjuhul sobib selleks paremini sisepõlemismootoriga hekilõikur. Võimsamad hekilõikurid on võimelised lõikama läbi kuni 3 cm läbimõõduga oksi. Pärast töö lõpetamist tuleb mahalõigatud oksad ja lehed nii heki pealt kui selle ümbert kokku koguda. Pärast lõikust soovitan hekki vaadata kaugemalt, siis on paremini näha hekile lõikusest jäänud ebatasasused, millised tuleb parandada.

Hekilõikuri terad vajavad aga ka hooldust ja teritust. Kui lõigata okaspuu hekke, siis ladestuvad vaigud teradele ning halveneb lõikevaliteet ja terad ei liigu vabalt. Tegelikult jääb teradele taimemahlasid ka lehtpõõsase hekke lõigates, ainult et vähemal määral. Vaikude ja mahladega jääb terade külge mustust ja tolmu ning terad nürinevad kiiremini. Nürid ja mustad terad on põhjuseks, miks lõiked jäävad nagu oleks neid näritud. Terade puhastamiseks ja määrimiseks on STIHLil olemas tõhus sprei. Kuidas aga teritada õigesti hekipügaja lõiketera? Seda saame teada STIHLi õppevideost! 

Hekkide lõikamisest kirjutas Räpina Aianduskooli õppemajandi juht Urmas Roht. Kuuseheki pügamise pildid Technical Work Raino Poll