Ära jäta välja veetud taimeosi kasvuhoone juurde seisma, kahjurid ja seeneosed liiguvad tuule abil kasvuhoonesse tagasi. Võimalusel tuleks taimejäänused põletada, mis linnakeskkonnas on väga keeruline. Leia taimejäänuste utiliseerimiseks sobiv viis. Taimejäänuste kompostimisel haigustekitajad ei pruugi hävineda ning kompostmullas pikemalt püsida. Palju sõltub sellest, kas ja millised kahjurid ning haigused kasvuperioodil kasvuhoones elutseda said.

 Lisaks tuleb tähelepanelikult üle vaadata kasvuhoone karkass ning kattematerjal. Puidust karkassil tuleks üles leida vettinud ja sammaldunud kohad. Sammal ning samblikud tugeva harjaga puidu pinnalt maha kratsida ning niiskuskindla immutusvahendiga kahjustunud kohti töödelda. Metallist karkass pehmema harja või tugevama svammiga, metalli vigastamata üle hõõruda. 

Klaaskasvuhoone pesemiseks võid kasutada erinevaid lappe, harju, svamme, kuid polükarbonaadist katte puhul tugevama harja või svammiga nühkides võid pinda kriimustada ja tulemus pole hea. Kriimustatud ning karedale pinnasele kinnituvad mustus ning haigused järgnevatel aastatel eriti hästi. Samuti halveneb valguse läbilaskvus. Seega tasub valida pehmemad lapid, mitte karedad svammid. Kasvuhoonet on võimalik pesta ka survepesuriga, kuid tuleb kindlasti jälgida, et saastunud pesuvesi pinnasesse ei satuks. Eriti veel kui panete pesuvette mingit desinfitseerivat ainet. Kasvuhoone pesemiseks võite leida müügivõrgust mitmeid vahendeid rohelisest seebist kasvuhooneseptikuni. Sobiva vahendi saate valida vastavalt oma soovile ja kindlasti tasub müüjalt nõu küsida. Kilekasvuhoone pesemisel tasub samuti võtta kasutusele pehme švamm, vältimaks kile kahjustamist. Pesemist tuleks alustada katuse harjast liikudes allapoole, mitte vastupidi. Peale vahenditega pesemist on soovitav kasvuhoonet loputada ehk puhta veega üle pesta. Nii saavutad puhta pinna ja materjali valguse läbilaskvus suureneb.

Kui kasvuhoones on hooajal tekkinud eritu suur kahjurite levik siis üks võimalus on  enne kasvuhoone pesema hakkamist pritsida kogu kasvuhoone üle mõne taimekaitsepreparaadiga, lasta sellel päev paar toimida ning alles siis puhastusprotsessiga algust teha. Pritsimine toimib aga ainult siis, kui päevane kasvuhoone temperatuur ei ole langenud alla 10 kraadi. Üldjuhul, mida jahedamaks läheb, seda sügavamale pinnasesse kahjurid peitu poevad. Kasvuhoonet võib ka väävli suitsuga töödelda. Sellisel juhul tuleb teil arvestada, et kõik metallkarkassid väävlit ei talu ja võivad hakata reageerima. Lisaks ei tohi kasvuhoones paikneda taimi, sest väävlisuits tapab kõik elusa. Kui kasvuhoonet pole võimalik hermeetiliselt sulgeda siis vääveldamine väga ei aita. 

Kasvuhoone pesemine võib jääda ka kevadesse, sest vihma, lume ja tuulega kattub kasvuhoone ikka mingisuguse kihiga. Kuid töötlemine desinfitseeriva ainega tuleks sügisel ära teha. Lisaks koorida peenrapinnalt 10-15 cm paksune kiht ja vedada välja. Kasvuhoonet tuleb pesta nii seest kui väljast. Tihti kiputakse kasvuhoonet kasutama talvise panipaigana. Selline materjalide hoiustamine annab võimaluse haigustekitajatel ja kahjuritel kasvuhoones talvituda. Parim kahjuritõrje kasvuhoones on looduslik külmaperiood, kus nädal aega 20 kraadi külma hävitab suurema osa kahjuritest.

Ka kasvuhoone ümbrus tuleks puhastada ning niita enne lume tulekut, sest niitmata rohi on väga hea materjal erinevatele kahjustajatele talvitumiseks. Korralik sügisene kasvuhoone puhastamine annab meile hea motivatsiooni kevadel alustamiseks ning taimede edukaks kasvatamiseks suvel.

Nõuanded kirjutas Anu Käär, Räpina Aianduskool