Ilma akusaeta kiiresti ja kvaliteetselt palkmaja ei tee

Osav palkmajaehitaja ja kibe käpp igasuguses muus puutöös leiab, et hakkama tuleb saada just nende tööriistadega, mis parasjagu käepärast. Ja miks ei võiks nende hulka kuuluda ka üks STIHLi akusaag.

Mikko Kokkmaa on 29-aastane puusepp-tisler. Huvi puutöö vastu on tal olnud maast-madalast ning praeguseks on tal ka oma puutööettevõte. Suve hakul saavutas ta palkmajaehitajate kutsevõistlusel õpilaste arvestuses teise koha.

Soodsate asjaolude kokkulangemisel sai Mikko 2018. aasta sügisel võimaluse asuda tööle palkmaju ehitavasse ettevõttesse. „Kuigi tegin kõiki muid töid peale tappimise, sain seal töötades kinnituse, et puit ja just palkmaja on minu teema,” ütleb Mikko.

Mõte, et võiks ja peaks majaehitust õppima minema, oli tal juba ammu. Eelmisel hilissuvel otsustaski ta hoolimata suurest vahemaast kodu ja kooli vahe õppima kandideerida jasügisest alustas õpinguid Hiiumaa Ametikoolis palkmajaehitaja erialal. „Aasta jagu teadmisi juba olemas, aastajagu veel omandamata,” võtab ta esimese kooliaasta kokku.

 

Mikko käsitöö palkmajaehitajate kutsevõistlustel / Foto: Woodhouse Estonia

Praegusel eluetapil on palkmajaehitus tema jaoks küll pigem hobi, kuid võimalik, et tulevikus saab sellest põhitöö. Võistlusi sellel alal just ülearu sageli ei toimu, muul ajal tegeleb ta sellega nii palju kui aega, jaksu ja samas ka vajadust on - mõni nädal rohkem, mõni nädal vähem. „Aga eks oleneb ka sellest mis projekt parasjagu pooleli on,” lisab  Mikko. „Näiteks palgivahetusel saab tappi teha küll, mööblit valmistades aga märksa vähem.”

Üks hea palkmajaehitaja peab Mikko hinnangul olema suurepärase ruumilise mõtlemisega. „Ta suudab paberil olevat joonist kohe palgil näha ja näeb ära ka selle, kui
joonise koostamisel on tehtud viga,” loetleb ta selleks tööks vajalikke omadusi. „Samuti peab omama head planeerimisoskust, et kõik töö etapid õigel hetkel tehtud saaks. Teisisõnu on ta täpne ja tähelepanelik, oskaja jooniselugeja.”

Palkmajaehitaja võiks Mikko arvates olla otsustuskindel, aga samas kannatlik. „Head asjad võtavad aega. Aga kui midagi võlssi läheb, peab ehitaja olema kiire taibu ja kohanemisvõimega, et viga võimalikult märkamatult parandada.”

Hea ehitaja peab oskama kasutada neid tööriistu, mis tal parasjagu võtta on. Aga kui tahta tööd kiiresti ja kvaliteetselt teha võiks Mikko kogemuses masinapargis olemas olla akusaag, varafrees, varasirkel, teravad peitlid ja üks tummine vasar. Tollipulga, pliiatsi ja loodi olemasolu ei tasuks ka muidugi alahinnata.

 

 

Hiljuti soetas Mikko omale STIHLi akusae MSA 300, sest see on palkmaja ehitamiseks ideaalse keti kiirusega. „Nii risti kui pikki puitu lõiked saavad puhtalt tehtud, see tähendab, et ka võimu on sael piisavalt,” kiidab noor ehitusmeister. „Halli all töötades on see saag asendamatu. Eelistan juba sellepärast akusaage mootorsaele, sest see ei tekita ebameeldivaid gaase ja ruumi ei pea töö järgselt õhutama. Eriti suureks plussiks on see just talvel kui külm on, saab ka tööruumid soojana hoida.”

Ja akusae eelis juhtmega elektrisae ees on muidugi liikumisvabadus.

„Minu teada on sel mudelil ainukesena geniaalne tühja õlipaagi andur/näidik, mis on kõrvaklappidega töötades täiesti asendamatu tuluke!” lisab Mikko. Tõesti, kui mootorsaele tangitakse ketiõli koos kütusega, siis akusae puhul peab olema mingi muu nipp, mille abil õlivajadus meelde tuleb.

„Miinuseks võib pidada sae raskust, samas täis aku kaalubki palju ja otse alla lõigates ei pea ise palju raskust peale andma,” arutleb Mikko. „Samuti võiks turvalüliti end veidi pikema aja jooksul peale lülitada. Kokkuvõtteks võib öelda, et paari aku olemasolul täiesti tip-top, vinks-vonks viisakas ja korralik tööriist.”

MSA 300 on tema tööriistakollektsoonis esimene STIHLi masin. „Peapõhjuseks ilmselt see, et minu kodukohas polnud Stihli edasimüüjat, nüüd õnneks on.”

Nüüd aga on juhtunud selline lugu, et lisaks palkmajaviirusele on Mikkot tabanud ka skulptuuride meisterdamise pisik. Selle eest tänab ta suurepärast juhendajat Silver Treimanni. „Arvan, et järgmisena täiendangi oma masinaparki STIHLi väiksema akusae MSA 140ga, et skulptuuride tegemine libedamalt läheks,” plaanib ta.

Keda huvitavad Mikko tegemised täpsemalt, siis viimased kolm aastat on ta Instagramis @kokkland nime alt oma tegemistest virtuaalset päevikut pidanud. Seal saab jälgida näiteks seda, kuidas ta vabal ajal teeb mööblit ja skulptuure.

Esimene skulptuur. / Foto: Erakogu