Akuvõsakas on oluliselt võimekam tööriist ja teeb tööd märksa paremini, kui esimene mulje ja eelarvamused lubasid. Esimene kohtumine selle riistapuuga oli veidi segadusttekitav. Võsakaga käis kaasas tohutu hulk kotte, karpe, rihmu ja voolikuid. Võttis aega, et neist kõigist sotti saada, aga lõpuks toimis kõik nii nagu pidi!
Vikat ise on nagu võsakas ikka, aga kuidagi sihvakam. Pontsaka mootoriploki asemel on voolujooneline elektrimootor, ka vars on harjumatult pikk ja peenike. Aku on nagu teistelgi Stihli akutööriistadel ja see käib sinna, kus muidu oleks bensiinipaak. Kestab see AP 500S akuga kuni kaks tundi, sõltuvalt sellest, millist töövahendit kasutada. Suuremateks metsatöödeks oleks vajalik kasutada kindlasti seljakoti akut, mis on kaalult ja võimsuselt juba hoopis teisest ooperist.
Erinevad tarvikud väikeste akude kaasaskandmiseks, mida saab lisaks soetada, on vajalikud ilm-selt kõigi akutööriistade puhul. Kui võrrelda tangitud bensiinimootoriga analoogse tööriista kaalu aku omaga, isegi kui aku tal õiges pesas on, mitte vööl või seljas, siis on viimane nii ehk naa kergem.
Kui üritada endale ümber riputada vöö- ning seljakotte, näeb see kõik välja üsna futuristlik, kuna akust peab ju voolik võsakani minema. Lisaks peab endale veel külge riputama konksu, mille külge võsakas haakida, selle jaoks on veel eraldi trakse vaja. Erinevaid vidinaid kokku on üsna palju
Kõige lihtsam ja mugavam tundub siin kirjutajale töötada kas suure akuga, mis käib täisfunktsionaalsete traksidega selga, või siis lühemat aega töötades kasutada akut masina pesas.
Alustuseks proovisin aias trimmerdada. Vaiksem ta on, kui bensiiniga töötav trimmes, aga siiski mitte nii vaikne, et kõrvaklapid päris ära unustada võiks. Üks kummaline nüanss mittesuitseva tööriistaga andis küll tunda – sääsed ei pea akut millekski ja ründavad töötajat usinalt, samas kui tossav sisepõlemismootor lahendab selle mure.
Stihli trimmerijõhvi peab kiitma, isegi kivi- ja vanametalli hunnikuid üle käies ta oluliselt lühe-maks ei kulunud. Põldmarjatihnikule muidugi vannuvad kõik tamiilid alla. Väike aku pidas vastu nii kaua, kui manuaalis lubatud ehk vähemalt tunnikese. Suure aku tühjaks töötamiseks ei jagunud aias trimmerdamist vajavat materjali. Seega kodumajapidamises väiksemaid töid teha on aku-vikatiga igati mõnus.
Eriti hea on see, et komplektis on kõik vajalikud lõiketarvikud ja midagi ei pea juurde ostma
Kodumajapidamises väiksemaid töid teha on akuvikatiga igati mõnus. Samas, selleks on olemas ka mitu korda odavamaid laiatarbe aiariistu.
Kas aga metsatöös on Stihli akuvikatil mingeid eeliseid ja kas ta suudab konkureerida bensiini-mootoriga tööriistaga, see on tegelikult põhiküsimus.
Algus ei tundunud väga paljutõotav, lihtsalt masin ise tundus suurte puude kohta väeti. Põhitöö oli valgustusraie nii umbes 10-aastases valdavalt lehtpuupuistus. Tegelikult toimis akuvikat üllatavalt hästi. Kuni 10 cm jämedused lepad, aga ka saared ja vahtrad lõikas ta üllatavalt hästi läbi. Jä-medamatega oli nüsimist, aga saime ka hakkama. Paar üle 20 cm kännuga puud jäid siiski kasvama selle ajani, kuni bensiinimootoriga ja võimsama tööriistaga sinna metsa tagasi lähen.
Aku pidas lubatust tükk maad kauem vastu, sest valgustusraie puhul sa ju ei niida kogu aeg, gaas põhjas, vaid vahepeal tuleb ka natuke vaadata ja mõelda või vähemalt langevaid tüvesid eest ära sättida. Nii saingi suure akuga, mille tööajaks oli lubatud 3,5 tundi, metsas tegutseda 5,5 tundi..
Et arvutada kokkuhoid kütusekulult, peaks pikema aja jooksul töötama, aga kuna saekütuse kulu ei ole võsatööde kuludest kaugeltki kõige suurem, siis ilmselt esialgu siit mingit suuremat boonust ei tule. Igal juhul on see erametsaomanikule igati tore riist, samuti talumajapidamises kasu-tamiseks.
Erametsaomanikule igati tore riist poole päeva kaupa nikerdamiseks, professionaalina ma aga ootaks, kuni akud väiksemaks, kergemaks ja eelkõige odavamaks muutuvad.
Üks pluss bensukaga võrreldes on siiski veel - riietele ei jää külge tüüpilist saemehe lõhna, mis moodustub puidukärsakast, heitgaasidest, õlist ja higist. Muidugi, kelle meelest see on just mõnus mehine odöör, selle jaoks võib see olla hoopis miinus.
Akuvikati kasutajakogemused pani kirja Mari Kartau
